Maratonblogi

Rohkem kui 2 nädalat on möödas, kui ma viimati siia kirjutasin. Nüüd panen oma saaga siia kirja. Kadri lõpuks jõudis Austraaliasse. 24h hiljem, aga kohale jõudis. Veetsime siis Gold Coastil nädala. Pikalt ei hakka seletama, ütlen ainult, et see oli SUPER! Peale GC otsustasime Austraalia zooparki minna, mis asub u 60km Brissist põhja pool. Sõitsime sinna rongiga, vahepeal ööbisime Brisbane’is hostelis. Loomaaias olid põhiliselt Austraalia kohalikud elukad: kängurud, koaalad, vombatid, maod ja peamine tõmbenumber – krokodillid. Krokude toitmine toimus spetsiaalsel areenil (et mitte öelda staadionil), kus näidati muid elukaid ka, nagu papagoid, elevandid, ussid ja mingid imelikud linnud. Loomaaia pilet maksis küll 550.- per kärss, aga loomi tahtsime näha. Ma polnud isegi kängurut enne näinud, kuigi enne Austraaliat lubati mulle, et siin kubiseb neist ja neid pidi siin virnade kaupa igal pool vedelema. Ma polnud midagi enne loomaaeda näinud. Australia Zoos sai siis neid vaadata, näppida ja toita.

Peale loomaaeda alustasime oma häälega reisimist. Plaan oli jõuda Darwinisse lennukile 9 päevaga. Laias laastus on Brisbane’ist Darwinisse 3500km. Marsruut oli Nambour (Brisbane’i lähedal) – Rockhamton – Mount Isa – Darwin. Ühesõnaga säästureisimine koos taskukohase põnevusega (kas jõuab lennukile või ei jõua?!).
Alustasime hääletamist Nambour’ist ja saime edasi ainult paarsada kilomeetrit. Esimese öö veetsime Maryborough bensuka lähedal mingi söömispingi katusealuse all, kus muuhulgas nägime ka väga ägedat välgushow’d. Teisel päeval meil vedas ja saime ühe vanapaariga Rockhamtonisse. Autodega joppas ja saime edasi Emeraldi, kus me veetsime öö silla all jõe ääres, kus peale meie oli veel 3-4 backpackerite seltskonda. Kolmandal päeval saime vaevaliselt kolkalinna Alphasse, kus lootsime veokite peale saada. Kohalikud rääkisid, et siin peatuvad koguaeg veokid, kes sõidavad lääne poole (Mt Isasse ja isegi Darwinisse). Paraku nii see polnud. Too päev ei saanudki me ühegi auto peale ja pidime öö veetma Alphas. Kõigele lisaks hakkas ka täiega padukat tulema. Kuna enne meie hääletusreisi oli väga kuiv periood ja meie trip sattus ka kuumalaine ajale, siis isegi kohaliku ütlesid, et valisite hääletamiseks „väga hea“ aja (iga päev temp 35+ kanti ja mõni päev üle 40 isegi). Peale kuuma aga tuleb siin vihmahooaeg ja meie olime just selle kahe perioodi vahepeal. Ehk siis saime nii kuuma kui vihma. Neljandal päeval panime edasi järgmisesse kohta Longreach’i, mis oli suurem koht ja kus oli rohkem lootust auto peale saada. Vähemalt nii väitsid kohalikud. Suurem oli koht küll, aga auto peale saamine oli täiesti võimatu. Kokku passisime seal väga igavat/piinavat/lootusrikas/lootusetut 66 tundi. Olime seal 3 ööd. Magasime telgis kuskil rohelisemas paigas ja päeval ootasime bensukas. Kuna sudokud ja aeg hakkasid vaikselt otsa saama, hakkasime juba kaaluma bussiga liikumise varianti, aga see tegi meeleolu veel mustemaks (kahe inimese pilet Longreach’ist Darwinisse maksis 7800.-, samas lennupiletid Darwinist Singapuri maksid 3800.-!!!). Lõpuks üks hea mees Eric viskas meid Mount Isasse ära. Hea nali oli see, et me isegi hakanud tema käest küsima, et kas ta liigub Darwinisse, sest ta tuli hoopis teiselt poolt. Aga mees tuli pakkus end ise. Ta pidi enne teisele poole sõitma ja siis tagasi Darwini poole minema ja meid peale võtma. Võttiski. Ainult 1 päev lubatust hiljem. Ericu veok polnud õigeks ajaks valmis pandud. Igatahes peale meeletut ootamist saime lõpuks Mt Isasse. Seal veetsime öö truckdriverite lounges, kus oli välivoodi. Järgmine päev saime teada, et seal ei tohi ööbida, aga mis sealsikka. Mt Isas võttis meid õnneks peale veokijuht Fred, kes reisis oma koera Blueyga. Fredi auto peale saamine oli suur vedamine. Olime juba valmis bussipileteid minema ostma, kui tüüp tuli ütles, et saab meid otse Darwinisse ära visata. Fred oli mõnus vunts, kes sünnilt oli tegelikult sakslane, aga 6-aastasena tuli vanematega Austraaliasse. Koer Bluey oli väga sõbralik, lõbus ja sõnakuulelik peni, kes tahtis koguaeg mängida. Tõi oma ärailastatud tennispalli mulle ja tahtis, et ma seda loobiks talle. Sümpaatne krants. Öö veetsime Kadriga treileris. Järgmine päev sõitsime 1000km ja jõudsime Darwinisse. Ööbisime Fredi juures jälle haagises. Hommikul saime end pesta ja kohvi ka. Meie jaoks oli see täielik luksus. Hommikul nägime ka Fredi naist Brendat, kes näitas meile oma lapitekke. Olime oma võõrustajatega väga rahul ja tundub, et nemad olid meiega ka. Lubasime Fredile eesti rahvamuusikaga plaadi saata, kui koju tagasi jõuame.
Darwinisse jõudes oli väga hea tunne. Saime hakkama väga raske reisiga: hääletasime põrgukuumuses veerand austraaliat läbi ja jõudsime õigel ajal lennukile! Selle üle võib täiega uhke olla.
Niimoodi Austraaliat lõpetada on väga äge. Ma arvan, et ma nägin Austraaliat päris mitme külje pealt ja päris päris palju (loomulikult mitte kõike). Austraalia on suur ja tühi maa. Sisemaal pole mitte midagi ega ela mitte kedagi. Idarannik on tihedalt asustatud ja tundub väga ameerikalik. Kõik on suur ja palju on ruumi. Austraalia on väga kallis riik. Et seda nautida peab sul raha olema. Aussid on sõbralikud, aga ka pealiskaudsed. Nad on niikaua lahked ja vastutulelikud su vastu, kuni sa kulutad. Hääletades sain aru, et aussid ei taha hääletajaid väga peale võtta ja väidavad, et see on väga ohtlik. Kui küsida neilt, miks, siis ei oska nad adekvaatset vastust anda. Veokite peale pole tegelikult üldse lihtne saada. Palju veetakse Austraalias lõhkeained kaevanduste tarvis. Selliste veokite peal ei tohi kedagi peale juhi olla, muidu tuleb ilge jama koos megatrahviga. Paljud veokid ei võta peale, kuna firma poliitika on selline. Kui hääletajad peale võetakse ja peaks õnnetus juhtuma, siis võivad hääletajad firma kohtusse kaevata. Firma poliitika tõttu meile põhiliselt ära öeldigi. Reisil sain aru, et vanu mehi ei tasu uskuda. Nad küll soovivad sulle head ja arvavad, et teavad kõike, aga nad vaatavad asju ikka oma mätta otsast. Soovid odavat telkimispaika, aga tema saadab su ikka kuhugi hotelli või paremal juhul kallisse karavaniparki. Usu sa siis selliseid veel! Austraalia on minu arust eestlaste poolt üle hinnatud. Siin võib teenida küll palju, aga pead kulutama ka palju. Tööd saada ei ole nii lihtne kui tundub, aga samas ma ei tea kedagi, eks oleks siin tööta jäänud. Midagi leiab ikkagi. Samas on kõigega nii, et miski pole nii hea, kui alguses paistab ja midagi ei saa nii hull olla, kui alguses tundub.

Igatahes nüüd oleme Kadriga Singapuris, kus veedame veel 1-2 päeva. Jõudsime siia üle-eile. Singapur on väga teistsugune koht. Ikkagi Aasia. Kuumem ja niiskem. Ekvaator vaid 170km kaugusel. Ruumi vähe ja inimesi palju. Elu palju odavam. Ööbime praegu odavas hostelis. Singapurist kirjutan teinekord veidi rohkem. Päikest!

PS. Ait2h 2gedatele inimestele Olde Hansast! Teie head soovid j6udsid minuni ja l2ksid hinge! Vivat! :)