Oota, aga Malaisia...?

Õigus jah. Mul jäi paar asja ikkagi Malaisia koha pealt lõpetamata. Cameron Highlandsis saime siis Silveriga kokku, kellega vahetasime seniseid reisimuljeid ja jagasime muidu muljeid. Väga huvitav oli kuulda tema läbielamistest. Kuna ta ise on samas kandis juba käinud, kuhu meie siirdume (Kambodža, Vietnam, Laos), siis oli hea ka taustainffi temalt koguda.
Cameron Highlandsis käisime teeistanduses teed joomas (tee oli hea) ja peale seda käisime liblikafarmis, kus näidati igasugu muid elukaid ka (ämblikud, skorpionid, prussakad, maod ja muud imearmasad loomakesed).
Aga Malaisia üldiselt mulle meeldis. Ta ei olnud küll väga uhke ja midagi hüper-giga-ülierilist seal ka polnud. Aga mõned asjad, mis mulle meeldisid: loodus, hea kalatoit, teed on korras, sõbralikud inimesed (üldse mitte pealetükkivad), ladina tähestik (teeb reisimise eurooplasele lihtsamaks), värvilised majad, teeistandused mägedes, putukafarm, džungel ja suhteliselt odavad hinnad (võrreldes Austraalia ja Singapuriga). Mõned asjad ei olnud nii toredad, nagu näiteks nende püüdlused lääne toite järgi teha (ei tule neil praemuna peekoni ja röstsaiaga kuidagi välja...). Kuala Lumpur oli tegelikult suht mõttetu linn (nende kahe torni pärast sinna küll ei tasu minna). Kohalik muusika on neil KOHUTAV, see kõlab nagu väga halb eurovisioon (12 points goes to Albania!) Lääne turistid töllerdavad ka natuke palju ees, aga see on igal pool nii... Ühesõnaga selline ta oli. Kaltsupeade riigi kohta jättis üllatavalt positiivse mulje ikkagi.

Aga Taimaast nüüd. Tais on tulnukatähestik. See tähendab, et me ei saa nende siltidest ja viitadest mitte midagi aru. Tais on oma ajaarvamine. Nende kalendri järgi on aasta 2552. Ehk siis me oleme Eestist natuke rohkem kui kuus tundi ees.
Käisime Kadriga tõelises turistiurkas Phuketi saarel Patongi rannas. Seal on palju inimesi, kes tahavad sulle pidevalt midagi müüa ja kuhugi viia jne. Kõik on kallim kui mujal Tais, sest valged turistid (keda on seal nagu muda) on hinnad üles ajanud. Putkades müüakse Illtalehtit, autodega sõidetakse paremal pool teed ja sissekutsujad räägivad sinuga vene keeles. Õnneks ei leidnud me seal odavat ööbimispaika ja peale väikest mahaistumist tabas meid selgusehetk ning me tõmbasime kohe sama päev Bangkoki poole teele. Peale ööd liikuvas külmkapis (konditsioneer on bussides alati põhja keeratud ja bussijuhtide sõnul on selle välja lülitamine võimatu) jõudsime koidikul Bangkokki. Lärm on siin kõva ja kusehais käib üle pea. Muidu pole vigagi. Loodetavasti näeb aastavahetusel uhket ilutulestikku ja vägevat möllu. Ümbruskond, kus ööbime, on igatahes elava ööeluga.
Ilmselt rohkem ei jõua siia kirjutada. Head vana aasta lõppu teile sinna!

Häid jõule!

Häid pühi headele inimestele, kes mu blogi loevad! Soovin teile valgeid jõule ja kõike mõnusat!

Kirjutan praegu Taist, Phuketist. Viimane postitus oli mul Malaisiast Cameron Highlandsist. Räägin nüüd veidi, mis vahepeal on toimunud.
Sõitsime Kadriga Malaisia maaliliselt kuppelmaastikult (okei, tegelt olid need ikka täitsa mäed) rongiga Tai poole teele. Sõit kestis terve öö ja hommikul jõudsime piiripunkti, kus selgus, et me sealt läbi ei saa. Eesti Vabariigi kodanikud saavad 15 päeva tasuta viisa Taisse ainult teatud piiripunktides. Loomulikult see piiripunkt viisa tegemist ei võimaldanud. Tuli võtta takso ja põrutada teise punkti, mis asus 1h kaugusel. "Show me your money!", võeti meid piiril vastu. Taisse sisse saamisel pidime tõendama, et meil on 10000bahti (3000 eeku) inimese kohta kulutada. Lükkasime sulli letti ja poole tunniga saime probleemideta üle.
Esimese öö veetsime sellises linnas nagu Trang, mis asub Tai lõuna osas ja ranniku lähedal. Suurt midagi seal teha polnud. Põhimõtteliselt on see baasjaam turistidele, kes suunduvad rannikusaartele. Järgmisel päeval sõitsime minivan'i ja longtail'iga (pikksaba - paat, millel propeller asub pika kardaani taga ja millega veetakse turiste palmisaartele) väiksele saarele Ko Kradanile. Ko Kradanil on mitu puhkekeskust, aga me tahtsime odavalt ja naturaalselt läbi saada ning hoopis telkisime rannas. Öösel keset und hakkasime mõtlema aga sellistele suurtele loodusjõududele nagu tõus ja mõõn. Põhjuseks olid merehääled, mis olid kummaliselt intensiivseks muutunud. Nagu selgus, oli meri kõvasti tõusnud hetkest, mil me magama läksime. Laine jäi vaid 5m kaugusele telgist. Õnneks see lähemale ei tulnud ja järgmine päev ei pidanud telgi kuivatamisega ennast lõbustama. Selle asemel käisime mööda saart ringi, lebotasime rannas ja lasime päikesel enda pihta paista. Kvaliteetaeg. Jõululaupäeval käisime meres ujumas (ma tahtsin seda teha, et saaksin blogis kirjutada, et ma ikkagi käsisin jõululaupäeval meres ujumas!), mis oli küll väga põgus, ent siiski põhimõtteline tegevus. Jõuludest ei tea kohalikud mitte midagi. Kuna tegu on budistliku maaga, siis pole siin Jeesuse sünnipäevast haisugi. Kuulnud nad nendest pühadest on, aga ilmselt on see samas staatuses, nagu Eestis halloween. Igatahes olid meil siin valged jõulud ainult niipalju, et liiv mererannas oli tõepoolest valge.
Nüüd oleme otsapidi Phuketis, kus veedame mõned päevad. Linn tundub esialgu äge ja mõnus. Pole veel palju jõudnud näha. Uus aasta tuleb aga tõenäoliselt Bangkokis, kuhu me peale Phuketit ka suundume... Kabuum!

Dzunglist tagasi!

K2isime Kadriga Taman Negara rahvuspargis. S6itsime sinna paadiga 3h m66da j6ge, kuigi oleks v6inud ka kiiremini ja odavamalt bussiga kohale j6uda. Arvasime, et m66da j6ge s6it on ikka j6le 2ge, aga juhtus hoopis nii et peale 10min s6itu tuli mul uni peale ja j2in magama. Nii p6nev siis...
Kohale j6udes ostsime toitu ja m6tlesime, et v6tame ette k6ige kaugemad 66bimiskohad dzunglis ja j22me v2hemalt 66ks. Paraku pole malaislased k6ige osavamad kaardimeistrid ja nii saime esimesel 6htul aru, et tegelikkuses on vahemaad suuremad kui kaardi peal tundub. Esimesel p2eval k2isime maailma k6ige pikemal rippsillal. V6iks arvata, et 45m k6rgusel k6ite toel k6ndimine v6iks hirmus olla, aga tegelikult oli see nii turvaliselt ehitatud, et mingit paanikat seal kyll ei tekkinud. Igatahes v2ga 2ge oli. J6udsime viimasel hetkel, nii et me olime viimased rippsilla kylastajad tol p2eval. L2ksime tagasi rahvuspargi keskusesse ja 66bisime motellis. J2rgmine p2ev j2tsime oma tavaari motelli hoiule ja v6tsime kaasa ainult k6ige vajalikuma matkavarustuse. K6ndisime m66da matkarada, millelt oli raske eksida, kuid vahepeal tuli siiski korralikult pingutada, et m6nest j2rsust m2est yles saada. Tahtsime yhte koopasse minna, aga tuli v2lja, et meie taskulambi patakas on tyhi ja nii j2igi selle sisemus n2gemata. Teada oli, et koopas on v2ike j6gi ja rohkem kui 1 nahkhiir. N2gime dzunglis ka p2ris p2rismaalasi, kes p2riselt elavadki seal! Turismifirmad teevad nende juurde eksursioone ka, aga meie l2ksime sinna omal jalal. P2rismaalased lasid meil 30eegu eest pilti teha ja bambuspyssiga nooli tulistada. Nad olid v2ga h2belikud ja hoidsid meist eemale. Yks tyyp, kes oli koolis k2inud ja oskas inglise keelt, tutvustas meile lyhidalt nende elu. Kusjuures p2rismaalased (need, kes on seal tuhandeid aastaid elanud, mitte hiinakate, malaislaste v6i kesiganes sisser2ndajate j2reltulijad) on mustanahalised ja meenutavad veidi aborigeene, kuigi neil on meeldivamad n2ojooned. Kaua me seal neid ei tyytanud, panime edasi. 6htuks j6udsie yhte vaatluspunkti, kus me veetsime ka 66. Vaatluspunktis n2gime yhte hirve miljon korda, kes saalis seal ringi. Suuremaid loomi ei n2inud, kuigi maismaa kaanid olid ka p2ris pirakad. Yks imes mu talla alt verest peaaegu t2esti tyhjaks... 6ised h22led ei lasknud ka yldse 66sel magada. Linnud tegid mobiili ja 2ratuskella helinaid, mikseri surinaid ja kakofoonilisi symfooniaid. Kes on filmi Predator n2inud, teavad mida Schwazzenegger tundis dzunglis. Mul oli peaaegu samasugune kogemus. J2rgmine p2ev tulime keskusse tempokalt tagasi ja j6udsime 6igeks ajaks bussi peatusesse, aga kohalik bussijuht ei mallanud oodata, soitis minema ja nii oli meil 5h aega harjutada koti pakkimist.
66seks j6udsime Ipohhisse, kust tulime j2rgmine p2ev Cameron Highlandsi. See on maaliline teekasvanduse regioon m2gedes, kuhu viis k22nuline maantee. Teel sinna n2gime 3-4 avariid. Autod olid kraavi s6itnud ja kuidagi suutnud mitte kuristikku kukkuda. Cameron Highlandsis pidime kokku saama Silveriga, kelle t2psemat asukohta ei suutnud me tuvastada. 6nneks lahenes asi kiirelt: tyyp 66bis t2pselt samas hostelis, kus meie - k6ige odavamas. Eestlased on ikka ilged rotid...

Melaka

Misasja te sinna Austraaliasse ronite?! Tulge Melakasse! Siin on 100x parem. J2ime yheks p2vaks veel siia. T2na s6ime 6htuks merekarpe ja tigusid. Vyrtsikad! Alguses olid nad elus, aga p2rast maitsvalt surnud. N2mma! Eile soetasin plaadi Hiina estraadiga ja kaks helikandjat India muusikaga, mis sisaldasid endas vanemat ja kaasaegsemat kraami. Poes kuulasin paari lugu, aga p6hjalikumalt saame vast alles Eestis kuulata. Homme suundume Gemanise poole, kust v6tame rongi ja p6rutame dzunglisse! Plaan on kuskil maailmatumak6rgel rippsillal turnida ja p2rastpoole malbelt teeistanduses teeryybet nautida. Plaan on j6uda enne j6ule Taisse, kus kavatseme pyhad veeta ja uue aasta vastu v6tta. Seekord tuleb see siis 6 tundi varem kui seni harjunud. Aga 2rgem rutakem syndmustest ette! Malaisia pole veel l2bi!

Kuala Lumpur

Ikka Malaisias! Oleme Kadriga k2inud suuremates ja v2iksemates linnades. Kuantan, kuhu me peale Mersingut suundusime, oli tegelikult suhteliselt m6ttetu linn. Eriti midagi vaadata polnud, tihe liiklus, ebahuvitavalt r2pane. Kuantannist liikusime bussiga edasi tillukesse kylla Chinisse. Seal pidi olema kummitav j2rv, mis on populaarsem malaisialaste kui turistide seas. Legendi j2rgi on j2rve p6hjas linn, kus elab j2rverahvas. Tegelikult k2ivad kohalikud seal rohkem metsahve vaatamas. Eelmine p2ev tutvusime Chini suuremate vaatamisv22rsustega. Peale 10min jalutusk2iku saime aru, et suurimaks vaatamisv22rsuteks olime me ise. Kuna turiste sealkandis vist liiga tihti ei peatu, siis oli 2 kahvan2gu (yks neist veel ilmselgelt liiga blond) t6eline sensatsioon. Kohalikud s6itsid oma v6rride ja mopeedidega koguaeg m66da ja lehvitasid ja ytlesid Hello! Ilmselt kuulutati kuskil v2lja, et minge k6ik vaatama kahte valget lollakat, kes on meie kylla 2ra eksinud. M6ned s6itsid meist 4-5 korda m66da, n2gu endal nii 6nnelik nagu oleks just j6uluvana n2inud. Aga nad olid s6bralikud ja siirad. Yhest majast, millest me m66da k6ndisime, anti meile kaasa kaks litshist (punase ja karvase koorega magus puuvili). V2ga h2sti maitsesid. N2mma! J2rgmine p2ev j2i meil see kummitav j2rv ikkagi vaatamata, sest vihma kallas nagu pangest ja eriti j2rve 22rde selline ilm ei meelitanud. J2rv ise asus 10km kylast eemal. M6tlesime, et suva, yks j2rv ees v6i taga ja panime bussiga Kuantanisse tagasi, kust s6itsime edasi Kuala Lumpurisse.

Kuala Lumpuris 66bisime hiinalinnas, mis oli v2ga turiste t2is. Minu arust oli seal rohkem valgeid kui hiinlasi. V2ga l2rmakas ja kirev. K6ik tahtsid sulle kohe midagi myya. K2isime massaazis. Massaazi pakutakse KLis t2naval ka ikka nagu muda. Kahjuks pidime KLis ka arsti juures k2ima, kuna Kadril oli p6iep6letik. Ilmselt oli see v8rtisest toidust. Siinsed toidud on ju megateravad ja see avaldas m6ju Kadri neerudele ja p6iele. Jama kui palju. Igatahes arst vaatas 8le, kirjutas ravimi v2lja ja n88d n2eb Kadri t2itsa k6bus v2lja. Kuala Lumpur mulle isiklikult erilist muljet ei j2tnud. Suur metropol nagu m6ned teisedki linnad, mida olen n2inud. Tundus veidi r2pasem, kui Singapur. Eks ole oma v6lu selleski.

Peale KLi s6itsime Melakasse. Melaka on UNESCO maailmap2randi nimekirjas ja ta on seal t2iesti p6hjusega. Melaka hiinalinn on v2ga v2rvikas, m6nus, kompaktne ja ajalooline. 66bime hubases guest houses, kus on v2ike sise6u koos taimedega. Toad on suured, putukaid pole veel kohanud ja asukoht ei saa parem olla. V2ga tsill koht. Seni parim, kus me oleme peatunud.
T2na proovisime sellist asja nagu FishSpa. See on sihuke asi, et viskad oma koivad akvaariumisse, v2iksed kalad tulevad ja n2ksivad sul surnud naha 2ra ja ise kiljud nagu v2ike plika. Raisad k6distavad! Peremees pakub siis kolme suurust: babysize, medium and KING SIZE! Me proovisime k6ik 8le. Vahepeal tulid kohalikud lapsed vaatama ka kuidas turistid meelt lahutavad. Igatahes t2iega hea oli, p2rast olid varbaotsad roosad nagu beebil. M6nna! Homme siirdume Melakast edasi dzungli poole. Asi kisub syngeks...

Mersing

Tulime Singapurist bussiga 2ra Malaisiasse. Alguses j6udsime sellisesse linna nagu Johor Bahru, kust me 6nneks saime kiiresti tulema, kuna seal polnud sittagi teha. S6itsime v2ikelinna nimega Mersing, mis asub 135km kaugusel JB-st Malaisia poolsaare idarannikul. Hetkel oleme siin vist ainukesed valged inimesed. Linnas eriti midagi teha ei ole, lihtsalt lebotame ja naudime odavaid kohalikke s66ke. Aga 6lu on siin muud kaupa arvestades ikka v2ga kallis. Suur 6lu maksab 35.- kanti. Muu toit on odav, 2 kuuma jooki ja tugevat k6hut2it l2ksid 33eeku maksma. Pole paha... Kuigi linn asub mere 22res, pole sel supelranda meie m6istes. Kohalikud lihtsalt ei k2i rannas ujumas. Moslemimaa ikkagi. T2na hommikul k2isin mere 22res jooksmas. Kai 22res kaluripaaride juures n2gin ma juhuslikult komoodo varaani. T2itsa elus suur sisalik! T88p ronis vette ja aeles natuke ringi. Pilti teha ei saanud, kuna digikas j2i hostelisse. Aga s8ndmus ikkagi. Parem kui loomaaias... Kohalikud on v2ga s6bralikud ja ausalt 6elda eriti ei pane t2helegi, et nad moslemid on. Palju on ka hiinlasi siin. Inimesed on viisakad ja 8ldse mitte pealet8kkivad. Inglise keelega saab normaalselt hakkama. Eile k2isin l6puks juuksuris, kus mulle l6igati kukupai soeng. Nummikas. Ja homme s6idame edasi sellisesse linna nagu Kuantan.