Oota, aga Malaisia...?

Õigus jah. Mul jäi paar asja ikkagi Malaisia koha pealt lõpetamata. Cameron Highlandsis saime siis Silveriga kokku, kellega vahetasime seniseid reisimuljeid ja jagasime muidu muljeid. Väga huvitav oli kuulda tema läbielamistest. Kuna ta ise on samas kandis juba käinud, kuhu meie siirdume (Kambodža, Vietnam, Laos), siis oli hea ka taustainffi temalt koguda.
Cameron Highlandsis käisime teeistanduses teed joomas (tee oli hea) ja peale seda käisime liblikafarmis, kus näidati igasugu muid elukaid ka (ämblikud, skorpionid, prussakad, maod ja muud imearmasad loomakesed).
Aga Malaisia üldiselt mulle meeldis. Ta ei olnud küll väga uhke ja midagi hüper-giga-ülierilist seal ka polnud. Aga mõned asjad, mis mulle meeldisid: loodus, hea kalatoit, teed on korras, sõbralikud inimesed (üldse mitte pealetükkivad), ladina tähestik (teeb reisimise eurooplasele lihtsamaks), värvilised majad, teeistandused mägedes, putukafarm, džungel ja suhteliselt odavad hinnad (võrreldes Austraalia ja Singapuriga). Mõned asjad ei olnud nii toredad, nagu näiteks nende püüdlused lääne toite järgi teha (ei tule neil praemuna peekoni ja röstsaiaga kuidagi välja...). Kuala Lumpur oli tegelikult suht mõttetu linn (nende kahe torni pärast sinna küll ei tasu minna). Kohalik muusika on neil KOHUTAV, see kõlab nagu väga halb eurovisioon (12 points goes to Albania!) Lääne turistid töllerdavad ka natuke palju ees, aga see on igal pool nii... Ühesõnaga selline ta oli. Kaltsupeade riigi kohta jättis üllatavalt positiivse mulje ikkagi.

Aga Taimaast nüüd. Tais on tulnukatähestik. See tähendab, et me ei saa nende siltidest ja viitadest mitte midagi aru. Tais on oma ajaarvamine. Nende kalendri järgi on aasta 2552. Ehk siis me oleme Eestist natuke rohkem kui kuus tundi ees.
Käisime Kadriga tõelises turistiurkas Phuketi saarel Patongi rannas. Seal on palju inimesi, kes tahavad sulle pidevalt midagi müüa ja kuhugi viia jne. Kõik on kallim kui mujal Tais, sest valged turistid (keda on seal nagu muda) on hinnad üles ajanud. Putkades müüakse Illtalehtit, autodega sõidetakse paremal pool teed ja sissekutsujad räägivad sinuga vene keeles. Õnneks ei leidnud me seal odavat ööbimispaika ja peale väikest mahaistumist tabas meid selgusehetk ning me tõmbasime kohe sama päev Bangkoki poole teele. Peale ööd liikuvas külmkapis (konditsioneer on bussides alati põhja keeratud ja bussijuhtide sõnul on selle välja lülitamine võimatu) jõudsime koidikul Bangkokki. Lärm on siin kõva ja kusehais käib üle pea. Muidu pole vigagi. Loodetavasti näeb aastavahetusel uhket ilutulestikku ja vägevat möllu. Ümbruskond, kus ööbime, on igatahes elava ööeluga.
Ilmselt rohkem ei jõua siia kirjutada. Head vana aasta lõppu teile sinna!