K2isime Kadriga Taman Negara rahvuspargis. S6itsime sinna paadiga 3h m66da j6ge, kuigi oleks v6inud ka kiiremini ja odavamalt bussiga kohale j6uda. Arvasime, et m66da j6ge s6it on ikka j6le 2ge, aga juhtus hoopis nii et peale 10min s6itu tuli mul uni peale ja j2in magama. Nii p6nev siis...
Kohale j6udes ostsime toitu ja m6tlesime, et v6tame ette k6ige kaugemad 66bimiskohad dzunglis ja j22me v2hemalt 66ks. Paraku pole malaislased k6ige osavamad kaardimeistrid ja nii saime esimesel 6htul aru, et tegelikkuses on vahemaad suuremad kui kaardi peal tundub. Esimesel p2eval k2isime maailma k6ige pikemal rippsillal. V6iks arvata, et 45m k6rgusel k6ite toel k6ndimine v6iks hirmus olla, aga tegelikult oli see nii turvaliselt ehitatud, et mingit paanikat seal kyll ei tekkinud. Igatahes v2ga 2ge oli. J6udsime viimasel hetkel, nii et me olime viimased rippsilla kylastajad tol p2eval. L2ksime tagasi rahvuspargi keskusesse ja 66bisime motellis. J2rgmine p2ev j2tsime oma tavaari motelli hoiule ja v6tsime kaasa ainult k6ige vajalikuma matkavarustuse. K6ndisime m66da matkarada, millelt oli raske eksida, kuid vahepeal tuli siiski korralikult pingutada, et m6nest j2rsust m2est yles saada. Tahtsime yhte koopasse minna, aga tuli v2lja, et meie taskulambi patakas on tyhi ja nii j2igi selle sisemus n2gemata. Teada oli, et koopas on v2ike j6gi ja rohkem kui 1 nahkhiir. N2gime dzunglis ka p2ris p2rismaalasi, kes p2riselt elavadki seal! Turismifirmad teevad nende juurde eksursioone ka, aga meie l2ksime sinna omal jalal. P2rismaalased lasid meil 30eegu eest pilti teha ja bambuspyssiga nooli tulistada. Nad olid v2ga h2belikud ja hoidsid meist eemale. Yks tyyp, kes oli koolis k2inud ja oskas inglise keelt, tutvustas meile lyhidalt nende elu. Kusjuures p2rismaalased (need, kes on seal tuhandeid aastaid elanud, mitte hiinakate, malaislaste v6i kesiganes sisser2ndajate j2reltulijad) on mustanahalised ja meenutavad veidi aborigeene, kuigi neil on meeldivamad n2ojooned. Kaua me seal neid ei tyytanud, panime edasi. 6htuks j6udsie yhte vaatluspunkti, kus me veetsime ka 66. Vaatluspunktis n2gime yhte hirve miljon korda, kes saalis seal ringi. Suuremaid loomi ei n2inud, kuigi maismaa kaanid olid ka p2ris pirakad. Yks imes mu talla alt verest peaaegu t2esti tyhjaks... 6ised h22led ei lasknud ka yldse 66sel magada. Linnud tegid mobiili ja 2ratuskella helinaid, mikseri surinaid ja kakofoonilisi symfooniaid. Kes on filmi Predator n2inud, teavad mida Schwazzenegger tundis dzunglis. Mul oli peaaegu samasugune kogemus. J2rgmine p2ev tulime keskusse tempokalt tagasi ja j6udsime 6igeks ajaks bussi peatusesse, aga kohalik bussijuht ei mallanud oodata, soitis minema ja nii oli meil 5h aega harjutada koti pakkimist.
66seks j6udsime Ipohhisse, kust tulime j2rgmine p2ev Cameron Highlandsi. See on maaliline teekasvanduse regioon m2gedes, kuhu viis k22nuline maantee. Teel sinna n2gime 3-4 avariid. Autod olid kraavi s6itnud ja kuidagi suutnud mitte kuristikku kukkuda. Cameron Highlandsis pidime kokku saama Silveriga, kelle t2psemat asukohta ei suutnud me tuvastada. 6nneks lahenes asi kiirelt: tyyp 66bis t2pselt samas hostelis, kus meie - k6ige odavamas. Eestlased on ikka ilged rotid...
dzungliseiklused on teil lahedad olnud ;) tervitusi külmast eestist (meil -20 lausa, lahe onja) :P
ReplyDelete