Reis

Kirjutan nüüd väheke oma tulekust ka siis. Sünnipäeva õhtul sõitsime Kadriga siis Tallinki laevaga Rootsi. Juhuslikult oli laeval ka sõber Kaspar, kes juhuslikult sõitis ka Austraaliasse, juhuslikult läbi Pekingi ja juhuslikult sattus ka sama laeva peale. Kuna laeval suurt midagi teha polnud, siis hakkasime bingot mängima, millega Kapa võitis šoksi ja šampa. Üks teadjamees oskas meile öelda, et sünnipäevalistele antakse šampust hoopis täitsamuidu. Kaspar ütles muidugi kohe mu nime üles ja pudelikene laekus nagu lubatud. Tore algus igatahes reisile.

Järgmine päev tutvusin siis esimest korda elus Rootsi Kuningriigi pealinnaga. Noh, ega ta midagi erilist nüüd olnud, aga esimene linnuke kirjas selle reisi linnade nimekirjas. Lennujaamas saime siis jälle Kaspariga kokku ja alustasime lendu Pekingi poole.

Oma versiooni reisi kohta on Kapa üles pannud kasparkuhi.blogspot.com.

Istekohaga mul eriti ei vedanud, sest mind oli paigutatud nii keskele kui võimalik ja keset hiinlasi. Toit oli suht ok isegi. Aga magada oli võimatu. Ruumi pole, sirutada ei saa, müra jnejne. Nagu lennukis ikka. 8 ja poole tunni pärast maandusime Kapaga Pekingis. Mina pole nii suurt maja enne näinud, kui Pekingi lennujaam. Suur ja futu ja läikiv. Ühest otsast teise sõidetakse rongiga! Aga Peking on sihuke linn, et seal on hästi saastunud õhk ja udu/sudu/mingivalgepask tegi nähtavuse nulliks. Ühesõnaga kõik oli nagu piimasupi sees. Päikest või sinist taevast seal näha polnud. Tollis aga kaotasin ma Kapa ära, kuna mina sain kiiresti läbi ja sööstsin pilukate uhkeid kemmerguid konsumeerima, aga tagasi tulles oli Kaspar juba kadund. Nii me teed siis selleks korraks lahku läksid. Hiinakad räägivad inglise keelt kehvalt ja eriti abivalmid nad ka ei tahtnud olla. Küsisin, et kuhu ma minema pean, siis üks juhatab ühele poole ja teine teisele ja kõigile pead sa oma passi näitama ja miljon korda arrival carde täitma. Lõpuks sain Pekingist tulema. Vahepeal vahetasime lennukit Shanghais, kus oli ka parajalt pirakas maja. Sealt edasi panime siis Melbourne’i poole. 13h lendamist ja kohal ma olingi. Lennujaamast sain ekspressbussiga tulema ja kesklinnas võttis mind Age vastu. Ergo oli parasjagu tööl ja teda nägin ma alles õhtul. Nüüd ma peatungi mõned päevad nende pool. Kohe pean endale aga uue elamise hankima, kuna see tuba üüritakse välja. Igatahes kohal ma nüüd olen ja edasi vaatame, mis saama hakkab.