Oleme Vietnamis olnud juba n2dala jagu. Saabusime Kambodzast m66da Mekongi j6ge Chau Doci linna. Veetsime seal m6ned p2evad ja suutsime endale mingi k6huh2da kuskilt hankida ning selle endaga Saigoni kaasa vedada. Viimased p2evad oleme siis haiged olnud ja vaikselt taastunud. T2na on juba okei olla.
Vietnam peaks teoorias ikka veel kommunistlik riik olema. Lipp on neil punane ja keskel kollane t2ht. Sirbi ja vasara symboolikat v6ib ka m6nes kohas leida. Aga need on ainukesed asjad, mis meenutavad, et siin kommunism v6i midagi... Linnapildi j2rgi v6iks 6elda, et tyypiline Aasia elustiil L22ne reklaamide ja br2ndidega. 6hk on kohutavalt saastunud. Pole ka imestada, kui k6ik s6idavad siin motorolleritega. Tundub, et nii kui laps synnib, pistetakse titt rolleri otsa ja sellega ta veereb siin elu l6puni kordagi sadula seljast maha tulemata. Ainukesed, kes siin jala k2ivad, on turistid. Kohalikud jala ei k2i. Seet6ttu linnades 6hk on v2ga halb ja Ho Chi Minh Citys (Saigon) on pidevalt vine yleval.
Olime kuulnud, et Kagu-Aasia riikidest pidi Vietnamis k6ige rohke turiste n66ritama. Seni ei viita mitte miski sellele, et see nii ei ole. Chau Docis on m6nedes restoranides ingliskeelses menyys toitude hinnad k6rgemad kui vietnamikeelses. Riksajuhid kysivad peale s6itu rohkem raha, kui algselt kokku sai lepitud. Jne jne. Ilma Lonely Planetita oleksime ilmselt pystih2das, sest muidu me ei teaks, palju miski tegelikult siin maksab. Pidevalt peab kauplema, kauplema ja kauplema. Saigonis on asjad 6nneks normaalsemad. Hinnad on fikseeritud ja tynga ei tehta. Aga v66ristust tuntakse valgete suhtes ikkagi...
Homme s6idame liivadyynidesse. Loodetavasti on loodus seal s6bralikum kui inimesed...
No comments:
Post a Comment