Mui Ne

Peale n6medat Saigoni s6itsime Vaikse Ookeani 22rde Mui Nesse. See oli kyll kuurort, aga mitte ylearendatud ja hotelle t2is ehitatud turistikas, vaid m6nus, rahulik kylake. Mui Nesse s6ites hakkasid kohe silma venekeelsed restorani-, hotelli- ja massaazisildid. Ja neid oli seal rohkem, kui ingliskeelseid viitasid. Paar p2va hiljem kohtasime kahte erinevat eestlaste seltskonda, kes m6lemad olid solvunud ja ebameeldivalt yllatunud, et seal nii palju vene turiste k2ib. Meid see ei h2irinud, vaid tegi hoopis nalja.

Mui Ne l2hedal asusid punased ja valged liivaluited. Kuna nendeni oli paarkymmend kilomeetrit, siis rentisime motika ja kruisisime m66da L6una-Hiina mere rannikut nendeni. Tee oli hea, vaade hunnitu ja liivaluited muljetavaldavad. Ma arvan, et enamikele inimestele on t2nu USA s6jafilmidele kujunenud Vietnamist pilt kui niiskest dzunglipadrikust, mida kaunistavad riisip6llud ja kraavides sibavad koonusekujuliste mytsikestega vietkongid kalashnikovidega ringi. Kui mytsikesed v2lja j2tta, siis meie ei n2inud mitte midagi sellist. Valged liivadyynid meenutasid Sahaarat v6i Leedus Niida(?) poolsaarel asuvaid dyyne. 6hk oli kuiv ja soe ning dyynidel puhus leebe briiz. Kuna me olime teie lumeuputuse peale seal Eestis juba vaikselt kadedad, siis rentisime plastiklataka ja lasime ka m2est alla. Ytleme nii, et kes korra elus lume peal s6itnud, see liiva peal seda tunnet k2tte ei saa. Vaese mehe kelgus6it. Aga luidetel oli ikkagi v2ga m6nus. See oli ilmselt mu lemmik-koht terves Vietnamis.

Mui Ne l2hedal asus ka v2ike kosk. Selleks, et sinna j6uda, tuli minna piki oja. Sinna j6udmiseks tuli vist enam-v2hem kellegi taga-aiast l2bi k2ia, aga kuna viidad suunasid, siis tundus asi ka enam-v2hem okei olevat. Kosk ise midagi erilist ei olnud, aga matk sinna oli huvitav. Muidugi suutis kohalik poisitolkam end meile kaasa m6llida ja j6lkus meiega kaasa. Me kyll ytlesime talle (teades selle maa teenimistavasid), et me ei vaja giidi, aga ega nemad siis sellest heidutada lase. Tuli aga kaasa ja n2itas teeotsasid k2tte ja r22kis ka yht-teist (olgugi, et me ei palunud tal seda teha). Kui ta kose juurde oli meid "viinud" (me oleks m66da j6ge k6ndides ise sama edukalt sinna j6udnud) kysis ta meile osutatud "teenuse" eest raha. 6igluse m6ttes me siiski j2tsime talle veidi raha, kuid ikkagi ta m2ngis komejanti ja lunis pappi juurde... Me ei teinud ta nurumisest v2lja ja k6ndsime julmalt minema nagu yhed pahad-kurjad valged turistid kunagi.

Mui Nes saime esimest korda selle reisi jooksul rannas odavalt lebotada. Meie 66maja, kus olid taskukohased s66gid ja 6lu, asus rannast 50m kaugusel ja yhe p2eva me sisustasime rannas kvaliteetselt mitte midagi tehes. Ainus produktiivne tegevus, mille ma suutsin sooritada, oli kookosp2hkli sisse augu tegemine. See toiming v6ttis mul u 1,5h aega, aga tehtud ta sai. P6hjuseks oli minu t66riist (s6prade kingitud Lethermanni taskunuga, mille yle ma olen v2ga t2nulik), mis pole selle t66 jaoks ilmselt ette n2htud. Kohalikud kasutavad kookosp2hklite muukimiseks hoopistykkis kirvest.
Kokkuv6tteks tahaksin 6elda, et Mui Nes oli v2ga tore, kuna lisaks k6igele muule toredale sain ma kohalike p2sside ees oma rendimotikaga ylbitseda.